{"id":736,"date":"2023-08-30T15:30:34","date_gmt":"2023-08-30T15:30:34","guid":{"rendered":"https:\/\/eleport.com\/ee\/?p=736"},"modified":"2025-05-27T07:48:25","modified_gmt":"2025-05-27T07:48:25","slug":"raul-potisepp-eesti-alahindab-oluliselt-elektrifitseerimise-tulevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eleport.com\/et\/raul-potisepp-eesti-alahindab-oluliselt-elektrifitseerimise-tulevikku\/","title":{"rendered":"Raul Potisepp: Eesti alahindab oluliselt elektrifitseerimise tulevikku"},"content":{"rendered":"
\n

Elektriprognooside alahindamine v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00f5imalikke elektrikatkestusi suure n\u00f5udluse ajal, meie infrastruktuuri kiiremat lagunemist ja isegi elektrihinna t\u00f5usu tarbijate jaoks, kirjutab Raul Potisepp.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Ei ole palju \u00f6eldud, et Eesti koos kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopaga on energeetilises m\u00f5ttes teelahkmel. V\u00e4ljumine fossiilsetest energiaallikatest t\u00e4hendab taastuvelektri osakaalu kiiret kasvu ning pigem tuleb \u00fcha juurde neid valdkondi, kus varasem sisep\u00f5lemismootor v\u00f5i ahi asendatakse elektrilise alternatiiviga.<\/p>\n

Seda kummastavam on lugeda riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) uut plaani<\/a>, mis n\u00e4eb aastaks 2030 ette elektrienergia tarbimise langust. Kui praegu on Eesti aastane elektritarbimine umbes 9,8 teravatt-tundi, siis aastaks 2030 prognoositakse REKK-is 9,4 teravatt-tunni jagu elektritarbimist aastas.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuse asjatundjad ja turusuundumused n\u00e4itavad, et tulevik erineb oluliselt riiklikest plaanidest. Kui k\u00fcmnendi l\u00f5puks on t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt kasvanud taastuvelektri osakaal, sealhulgas on positiivse stsenaariumi korral t\u00f6\u00f6le pandud esimene avamere tuulepark, siis oleks heitevabade tehnoloogiate suurem kasutamine ning seel\u00e4bi suurem elektrienergia tarbimine \u00fcpriski loogiline j\u00e4reldus.<\/p>\n

Argumendid, nagu ei oleks meil meretuuleparkides toodetava elektriga midagi teha ja see voolaks k\u00f5ik ainult teistesse riikidesse, ei p\u00e4de. Kui tahame t\u00e4ielikult minna \u00fcle taastuvelektrile, siis me peame arvestama ka suureneva tarbimisvajadusega.<\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00fcha kasvava t\u00f5en\u00e4osusega eeldada, et 2030. aastal s\u00f5idab Eesti teedel umbes 100 000 elektriautot, mis samuti k\u00f5ik taastuvelektri tarbimisele loodavad. Kuigi selline kasv t\u00e4hendab keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumat ja j\u00e4tkusuutlikumat transpordiviisi, tekitab see ka kriitilisi k\u00fcsimusi meie valmisoleku kohta, eriti elektritarbimise prognooside osas.<\/p>\n

Selliseid arve on lihtne pidada liiga optimistlikuks v\u00f5i futuristlikuks, kuid \u00fclemaailmsed suundumused elektriautode kasutuselev\u00f5tus koos Eesti enda kiire tehnoloogilise kohandumise kogemusega viitavad vastupidisele. Kui me oleme olnud liidrid digitaalsete revolutsioonide vallas, siis ei tohiks olla raske uskuda, et meie elanikkond v\u00f5tab kiiresti \u00fcle ka elektris\u00f5idukid, kui nende hind juba l\u00e4hiajal hakkab seniste sisep\u00f5lemismootoriga autodega v\u00f5rdlust kannatama.<\/p>\n

Kuid kas meie elektritarbimise prognoosid hoiavad sellega sarnast sammu? Praegused hinnangud ei arvesta piisavalt elektriautode eksponentsiaalset kasvu. Iga \u00fchendatud elektritoitega suurenevad n\u00f5udmised meie elektriv\u00f5rgule ja need v\u00f5ivad etten\u00e4gematult p\u00f5hjustada sellele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset koormust. See probleem ulatub oluliselt kaugemale sellest, et tagada elektriautodele piisavalt laadimisjaamu. See seab kahtluse alla meie v\u00f5rgu v\u00f5imekuse.<\/p>\n

Ei maksa unustada, et elektris\u00f5idukid on vaid \u00fcks osa puslest. Ka soojusmajanduses hakkavad senisest palju suuremat rolli m\u00e4ngima nii kaug- kui ka lokaalses k\u00fcttes taastuvelektrit tarbivad soojuspumbad. R\u00e4\u00e4kimata uutest v\u00f5imalikest t\u00f6\u00f6stusinvesteeringutest, mida me v\u00e4ga loodame, et Eestisse l\u00e4hemal k\u00fcmnendil lisandub.<\/p>\n

Elektriprognooside alahindamine ei ole ainult paberil olev number. Sellel on k\u00e4egakatsutavad tagaj\u00e4rjed. See v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00f5imalikke elektrikatkestusi suure n\u00f5udluse ajal, meie infrastruktuuri kiiremat lagunemist ja isegi elektrihinna t\u00f5usu tarbijate jaoks. Lisaks sellele v\u00f5ib vajaliku elektrienergia pakkumise mahaj\u00e4\u00e4mus aeglustada meie elektrienergia kasutuselev\u00f5tu m\u00e4\u00e4ra, \u00f5\u00f5nestades Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse eesm\u00e4rke.<\/p>\n

K\u00f5ik ei ole siiski niiv\u00f5rd s\u00fcnge. Eesti on alati n\u00e4idanud \u00fcles muutustega kohanemise agiilsust. N\u00fc\u00fcd on vaja meie energiastrateegiate \u00fcmberhindamist ja v\u00f5ib-olla ka \u00fcmberkalibreerimist.<\/p>\n

Kiired sammud, mis v\u00f5tavad arvesse elektriautode kasvavat populaarsust, koos investeeringutega v\u00f5rgu uuendamisse ja suurel hulgal taastuvelektrit andvate meretuuleparkide arenduste soodustamist, v\u00f5ivad meid tulevikuks ette valmistada ning aidata ka transpordisektoris teha edukas \u00fcleminek heitevabale taastuvenergiale.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Elektriprognooside alahindamine v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00f5imalikke elektrikatkestusi suure n\u00f5udluse ajal, meie infrastruktuuri kiiremat lagunemist ja isegi elektrihinna t\u00f5usu tarbijate jaoks, kirjutab Raul Potisepp. Ei ole palju \u00f6eldud, et Eesti koos kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopaga on energeetilises m\u00f5ttes teelahkmel. V\u00e4ljumine fossiilsetest energiaallikatest t\u00e4hendab taastuvelektri osakaalu kiiret kasvu ning pigem tuleb \u00fcha juurde neid valdkondi, kus varasem sisep\u00f5lemismootor v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":737,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wpscppro_dont_share_socialmedia":false,"_wpscppro_custom_social_share_image":0,"_facebook_share_type":"","_twitter_share_type":"","_linkedin_share_type":"","_pinterest_share_type":"","_linkedin_share_type_page":"","_instagram_share_type":"","_medium_share_type":"","_threads_share_type":"","_google_business_share_type":"","_selected_social_profile":[],"_wpsp_enable_custom_social_template":false,"_wpsp_social_scheduling":{"enabled":false,"datetime":null,"platforms":[],"status":"template_only","dateOption":"today","timeOption":"now","customDays":"","customHours":"","customDate":"","customTime":"","schedulingType":"absolute"},"_wpsp_active_default_template":true},"categories":[275],"tags":[],"authors":[],"class_list":["post-736","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=736"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/736\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6169,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/736\/revisions\/6169"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=736"},{"taxonomy":"authors","embeddable":true,"href":"https:\/\/eleport.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/authors?post=736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}