Asko Pukk: Esmamuljed elektriautost, sellega kaasnevatest kulutustest ja harjumuste muutmisest. - Eleport

Asko Pukk: Esmamuljed elektriautost, sellega kaasnevatest kulutustest ja harjumuste muutmisest.

Asko Pukk: Esmamuljed elektriautost, sellega kaasnevatest kulutustest ja harjumuste muutmisest.
2023 May 26

Värske Eleporti tootejuhina leian, et on oluline jagada oma kogemust antud valdkonnas, mis paljudele veel täna kaugeks jääda võib. Tänaseks olen elektriautodega kokku puutunud ei rohkem ega vähem kui 3 kuud, ja tunnistan ilma häbenemata, et üldine kuvand minu jaoks sellest valdkonnast oli keeruliste laadimisvõimaluste ja lühikese läbisõiduga autodest.

Mul on nüüdseks õnnestunud sõita nii mõnegi elektriautoga– Tesla Model 3, Kia e-Niro, Opel Mokka-e, Audi e-tron, Ford Mustang Mach-E ja Kia EV6. Valik erinevatest elektriautodest on aga oluliselt suurem. Siinkohal ei hakka ma autosid üksteisega võrdlema, vaid pigem vaatan elektriauto üldist sobivust minu perele ja mida üleminek elektriautole minu käitumisharjumustes tähendab.

Räägime rahast. Kindlasti teema, mis tuleb esimesena jutuks, kui vaadata elektriauto hinda võrreldes samaväärse sisepõlemismootoriga autoga. Võib öelda, et autode hinnavahe on kohati kuni 2 korda sõltuvalt tootjast. Kuid kui vaadata suuremat pilti, siis ei ole auto hind ainuke komponent, mida kulutustes arvestama peaks. Auto liisingumaksele lisaks arvestasin sinna juurde ka kindlustused ja kütuse, võimalusel ka aasta peale hooldused, mille jagan siis kuude vahel laiali. Nii on mu tänase Volkswagen Passati igakuine kulu koos liisingutega ligi 400€ kuus ja mõneti üllatusena hakates kokku arvestama oma kütuse kulusid, tuli ka mulle endale üllatuseks, et kulutame keskmiselt 420€ kuus kütusele. Seega on meie igakuine kogukulu transpordile ca. 820€ kuus. Kütusest tagasiarvestust tehes tuleb meie Passatil keskmiselt kulu 7 l/100 km peale ehk me sõidame kuus ca. 2000 km.

Vaatame sõiduharjumusi. On üsna tavapärane see, et me räägime auto läbisõidust aastas. On see siis 30 000 või 50 000 km või vähem ei omagi siinkohal tähtsust, vaid vaadata tuleks igapäevaseid sõiduvajadusi ja sealt avaneb hoopis täpsem pilt saamaks aru elektriauto sobivusest perele. Meie elame Tallinna kesklinnast ca. 35 km väljas ja kui ma huvi pärast märkisin kõik oma nädala jooksul sõidetud kilomeetrid üles, siis selgus, et meie igapäevane sõiduvajadus tööle ja koju on ca. 120 km. Kui lisada sellele veel paar korda kuus mõne pikema otsa sõitmine, siis ega perega liigeldes üle 200 km järjest ilma peatuseta ei sõida ja reaalselt kestab üks sirutus meil 15-20 minutit, mille järel sõidame edasi. Seda kõike arvesse võttes leian, et minu pere vajadused kataks ära auto, mille reaalne läbisõit oleks 250 km ehk üldlevinud müüt, et saab vähe sõita ei pea siinkohal üldiselt paika. Mudelivalikust väikse akuga variandid meile küll ei sobi aga olgem ausad – 500 km läbisõitu ühe laadimisega mul ka otseselt tarvis ei oleks.

Laadimisest. Laadimisvõimalusi on tegelikult palju ja kui enamasti räägitakse avalikust võrgust ja sealsetest laadimiskeerukustest, siis minu kogemus seni on olnud erinev. Elektriautot olen laadinud kodus tavalisest seinapistikust (siinkohal tasub muidugi olla veendunud oma elektripaigaldise nõuetekohasuses). Olen kasutanud tavalist tööstusvoolu pistikut ja ning lisaks olen loomulikult laadinud ka erinevates avalikes laadijates. Mis tuleks endale selgeks teha on laadimisotsikud. Meil on täna Eleporti avalikus võrgus kolme erinevat tüüpi, kuid tegelikult liigutakse rohkem kahe tüübi rakendamise suunas (Type 2 aeglasel laadimisel ja CCS kiirel laadimisel).

Kuna ka mina arvestan koju laadimisvõimekuse loomisega, siis avalikus võrgus laadimine on pigem vajaduspõhine, aga kas paigaldada koju spetsiaalne laadija või võtta vool seinapistikust on veel arutelu teema. Kodulaadija puhul on muidugi eeliseks targem laadimise juhtimine (pean silmas laadimisaja juhtimist elektri hinnast või kellaajast lähtuvalt). Kas see ka päriselt ära tasub, seda näitab aeg.

Kuludest elektriautoga. Igatahes tegin ma endale arvutuste raames selgeks, kui auto võtab keskmiselt 25 kWh/100 km peale energiat, mis üldteenusega maksab mulle 16 senti kWh (koos toetusega). Seega  tuleb 100 km maksumus mulle 4€. Kui võrrelda seda nüüd Passatiga, mis tarbib u. 7 l/100 km kohta on mul kulu ca. 12€ ehk elektriauto puhul tuleb minu jaoks kilomeetri hind üldteenusega kodus laadides 3x väiksem. Rahaliselt minu 420€ kütusearvest jääb järgi 140€ ja vahe 280€ saan ma arvestada omal liisingumaksele juurde. Seda siis üldteenusega laadides. Kui ma laen oma autot börsihinnaga enamasti öösiti (viimase aasta aja öine keskmine hind on olnud 0,14€ aga 2021 aasta keskmine oli 0,07€) tuleks mul 100 km kulu 1,75€ ehk ligi 7x soodsam minu tänasest kütusekulust ehk ca. 60€ kuus. Kui ma nüüd peangi omal pikema sõidu puhul avalikust võrgust 400 km kuus juurde laadima(ca. 100 kWh), siis see maksab mulle täiendavalt 40€  ehk ma saan ca. 100€ “kütusekuluga” kenasti hakkama.

Kokkuvõtteks on minul tekkinud enda pere vajadusi vaadates arusaam, et sama kulubaasi juures (800€ kuus) arvestades 100€ kuus laadimisvajaduste peale, saan ma lubada endale autot liising ja kindlustusmaksega kuni 700€ kuus, mis võimaldab mul finantseerida juba oluliselt kallima soetushinnaga autot, kui ma seni mõelda julgesin. Tarbimisharjumuste muutmine selliselt, et koju minnes kulutan minuti auto laadima panekuks ja pikemal sõidul arvestan peatuspaikades laadimiskohtade olemasoluga, kus laadida puuduolev 100-200 km maksimaalselt paarikümne minutiga ei ole kindlasti selline probleem, mis takistaks mind elektriautot soetamast.