Garaažist välja kasvanud Eleport plaanib Kesk- ja Ida-Euroopasse laienemiseks 100 miljoni euro suurust investeeringut

Eleporti tegevjuht Raul Potisepp asutas idufirma 2016. aastal koos oma venna ja kahe sõbraga. Esimeste laadijatega tehti tutvust samas kohas, kust on alguse saanud paljud tehnoloogilised uuendused – garaažis. Täna opereerib Eleport üht Baltikumi suurimat laadimisjaamade võrgustikku, mida plaanitakse lähitulevikus laiendada veel mitme tuhande laadija võrra.

Ideed peeti hullumeelseks.

Eleporti tegevjuhi hinnangul on kliimamuutused vaieldamatult inimkonna üks suurimaid väljakutseid. Seetõttu on idufirma missioon sama ambitsioonikas kui probleemi suurus – luua keskkonnasõbralik transpordisektor ja kiirendada üleminekut fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele.

“Kui me ei lõpeta fossiilkütuste tarbimist hiljemalt sajandi keskpaigaks, siis seisame silmitsi olukorraga, kus meie planeet võib muutuda kliimamuutuste tõttu inimkonnale elamiskõlbmatuks. Sellepärast peame leidma kliimakriisile lahendused ja see on olnud Eleporti fookus esimesest päevast peale,” ütleb Potisepp.

Potisepp räägib, et kõige raskemad olid ettevõtte loomise esimesed kuus kuud, kui stabiilset sissetulekut polnud loota. Raha teenimiseks üüris ta oma korterit Airbnb kaudu välja ning selleks ajaks, kui külalised korteris ööbisid, kolisid Raul ja tema tüdruksõber sugulaste juurde.

Rahaline olukord polnud ainus probleem. Aastal 2016 ei rääkinud Baltikumis elektriautodest veel keegi ja tänavatel oli näha vaid üksikuid elektrisõidukeid. Potisepa sõnul ei saanud toona paljud Elepordi äriideest üldse aru.

“Inimesed arvasid, et me oleme hullumeelsed, et teeme elektromobiilsusest äri. Hiljem hoiatati meid jällegi, et turg küllastub suurte energiafirmade poolt. Aga me teadsime, millised on meie eelised. Me olime palju paindlikumad, me olime väga kiired, me suutsime kohaneda. Me saime teha otsuseid iga päev, mõne tunni või lausa minuti jooksul,” meenutab Eleporti tegevjuht.

Vaid kaks aastat pärast asutamist paigaldas Eleport esimesed avalikud elektriautode laadijad Eestis. Nüüdseks on neid üle 150.

Tuntud tegijad ulatasid abikäe.

Ambitsioonide kasvades tekkis idufirmal vajadus lisakapitali järele. Esmalt tulid appi Skype’i asutajate investeerimisfond Ambient Sound Investments, kes aitas investeeringutega Eleporti kiirele laienemisele.

Juba aastal 2018 paigaldas Eleport esimesed moodsad kiirlaadijad Eestis. Lätti ja Leetu seati siht 2020, kui oli selge, et elektromobiilsuse võidukäik on alanud. Ka Euroopa Liit hakkas üha tõsisemalt mõtlema seadusandlikele piirangutele, mis on positiivselt mõjutanud elektriautode tulekut.

“Samal ajaperioodil toimus Eesti alternatiivbörsil First North paljude IPOde avalikustamine. Ka meil oli plaan minna börsile,” meenutab Potisepp. Viimasel hetkel tehtud telefonikõne pööras plaanid aga pea peale: Bolt avaldas soovi teha koostööd ja investeerida Eleporti arengusse. “Seega tühistasime viimasel hetkel oma IPO-plaanid. 2022. aastal sai Bolti investeering ametlikuks ning me sõlmisime nendega koostöölepingu. Nüüd, kui Bolti autopark muutub samm-sammult elektriliseks, on meie roll aidata laadimisega,” räägib Potisepp.

Investorite kaasamine sellega aga ei lõppenud. Eelmise aasta sügisel kaasas Eleport veel A-seeria rahastusringis kapitali rohelise energia ettevõttelt Gren, mille taga on maailma üks suurimaid infrastruktuurifonde Partners Group.

Ettevõtte loomisel on meeskonna moodustamine võtmetähtsusega.

Eleporti tegevjuht rõhutab, kui oluline on keskenduda ettevõtte profiili tõstmisele algusest peale ning mõista avalike suhete ja võrgustike loomise jõudu.

“Meie eesmärk oli palgata inimesi, kellel on külgetõmbefaktor. Kedagi, kellel on mitte ainult oskused ja teadmised, vaid võime teisi inimesi ettevõttesse meelitada. Siis kui on näha, et meeskond muutub tugevamaks, hakkavad ka paljud teised sinu töö kohta huvi tundma. See teeb uute inimeste ja töötajate ettevõttesse värbamise palju lihtsamaks,” soovitab Potisepp.

Tema hinnangul on organisatsiooni kasvades äärmiselt oluline hoolitseda ka töötajate vaimse tervise eest. Eesmärkide saavutamine ei tohiks kunagi tulla töötajate läbipõlemise arvel, rõhutab Potisepp.

“Idufirmas on kõik pidevas muutuses. Struktuur kasvab, rollid muutuvad, ülesanded suurenevad, töökultuur alles kujuneb. Selleks peab valmis olema. Ma tõesti usun, et ükskõik, millises ettevõttes sa oled, tuleb hoolitseda enda ja oma töötajate tervise eest. Läbi­põlemise probleemist on oluline avatult rääkida,” ütleb Eleporti tegevjuht.

Looda parimat, kuid valmistu halvimaks.

Ettevõtlusega alustajatele soovitab Raul Potisepp seada kõrgeid, vahest ka ebarealistlikke eesmärke. “Oluline on seada eesmärke, mis viivad mugavustsoonist välja. Aastal 2018, kui meie meeskonnas oli kolm inimest, ütlesime, et me tahame olla üks suurimaid laadimisvõrgustikke Baltikumis. See ei tundunud tol hetkel realistlik, kuid selline eesmärk oli väga motiveeriv.

Samuti on investeeringute kaasamise vaates oluline keskenduda ärilisele ja ühiskondlikule väärtusele,” ütleb Eleporti tegevjuht. “Alguses tahtsime lihtsalt luua laadimisjaamade võrgustiku ja me ei muretsetud liiga palju selle pärast, kuidas see investoritele paistab. Hiljem oleme õppinud, et see, millist lugu sa investoritele müüd, on ülimalt oluline. Need on möödapanekud, millest oleme õppinud.”

Potisepp soovitab nii investoritega suheldes kui ka finants- ja juriidilistes küsimustes küsida nõu oma ala ekspertidelt. Ta nendib, et see võib esmapilgul tunduda kallis, kuid tasub end kokkuvõttes mitmekordselt ära, kui su kõrval on tugevad ja kogenud nõustajad.

“Lõpuks tuleb loota parimat, kuid valmistuda halvimaks. Seitsme aasta jooksul on meil olnud mitmeid kordi, kus kõik ei lähe nii, nagu planeeritud. Sellepärast on meil alati olemas ka plaan B ja plaan C. Alati peab olema alternatiive, sest selliste plaanide olemasolu või nende puudumine võib tähendada vahet pankroti või eduloo vahel,” ütleb Potisepp.

Teel Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni suurima elektriautode laadimisvõrgu poole.

Eleport plaanib saada suurimaks elektri­autode laadimisvõrguks Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas. Eesmärk on 2030. aastaks luua üle 100 000 elektriauto laadimisjaama.

Üks innovatsioonidest, millega Eleport on tööd teinud, on automaatne auto­riseerimine laadijas ehk “auto­charge”. “Ma usun, et laadimine peaks olema sama intuitiivne kui telefoni laadimine,” ütles Elepordi juht. “See tähendab, et tulevikus on vaja vaid auto laadijaga ühendada ning autoriseerimine ja maksmine toimub automaatselt.”

Järgmise paari aasta jooksul on ette­võttel kavas investeerida 100 miljonit eurot, et laiendada oma võrku Kesk- ja Ida-Euroopas. Sealhulgas jätkab Eleport Eestis uute laadimisjaamade raja­mist, eesmärgiga viia meie keskkonna­sõbralik transpordisektor uuele tasemele.